ITSPEA

Kasutatavus veebis     Selles artiklis räägin kasutatavusest veebis tuues välja ühe negatiivse ja ühe positiivse näite ning analüüsin neid vastavalt Jakob Nielseni viie kasutatavuse komponendi järgi.     Esmalt toon välja positiivse näitena moodle keskkonna. Minu jaoks on Nielseni komponentides kõige tähtsam tõhusus, et kui kiiresti saab asjad tehtud ning minu jaoks on moodle ülesehitus mis on nagu puu mille harud hargnevad põhiteemast ehk kursustest allapoole väga tõhus. See süsteem on kergesti õpitav ning seetõttu jääb ka kergelt meelde mis teeb saidil käimis lihtsaks ja mugavaks. Kui saidil toimub mõni suurem töö paljude osalejatega võib muutuda natuke aeglasemaks(näteks tööde saatmine on aeglustatud suurema koormuse tõttu) ülekoormuse tõttu aga see viga on loomulik ning tavaliselt ei kesta üle minuti. Üleüldiselt on keskkond on väga efektiivne ja mõnus kasutatada , mis teeb selle kasutuskogemuse väga rahulolevaks.      Vaadates keskkondi ja saite oli kerge leida positiivseid näitei

 Arendus- ja Ärimudel  Selles postituses räägin ühest ärimudelist ja arendusmudelist ning toon näitena välja vastavaid mudeleid kasutanud firma või toote.     Spotify on üks tuntuimatest muusika voogedastus teenus, mida tänapäeval kasutataks ning minu arust see arendus kui ka ärimudel(koos hea ideega) millel nendel firma põhineb tagas neile sellise õnnestumise.     Spotify kasutab sammsammulist mudelit aka incremental. Antud mudeli puhul kasutatakse järkjärgulist ning korduvat arendust, et iga samm mis võetakse rahuldaks aina rohkem klientide vajadusi. Spotify esimene versioon tuli välja aastal 2006. ning sealt maalt alates nad on arendanud oma programmi step by step ning tulles vastu oma klientide nõudmisteel on nad saanud üheks populaarseimaks programmiks oma valdkonnas.     Spotify kasutab ärimudelit nimega Freemium, mis tähendab et tehniliselt on toode tasuta aga pakutakse ka tasulist versiooni mis pakub rohkem võimalusi kasutajale. Spotify puhul on tasuta versioon ja siis preemium

 Kuidas saada häkkeriks (HACKER-HOWTO)     "Hacker-HOWTO" on Eric Steven Raymondi poolt kirjutatud teos, mis räägib kõigest mida üks inimene kes tahab häkkeriks saada võiks teada tahta.  Algselt ei arvanud, et see teema mind väga huvitaks, sest IT-valdkonna tekstid on tavaliselt üsna sarnased ja igavad, aga autor tõestas mulle vastupidist tehes hästi loetava ja sisuka teksti.     Kõige oluliseim eeldus häkkeriks saamisel on vastav suhtumine, mida kirjeldab näiteks soov lahendada uusi ja keerulisi probleeme, ning peab olema motiveeritud, sest tihti nende probleemide lahendamine ei ole lihtne. Häkker seisab ka oma loomuselt igasuguse vabaduse ära võtmise vastu. Veel mida häkker peab soovima on kõige nüri ja tuima töö automatiseerimine.  Veel räägib auto häkkerile vajalikest põhioskustest, millest kõige tähtsam on oskus programeerida, sest ilma selle oskuseta ei saa kuidagi end häkkeriks kutsuda. Veel toob ta teoses välja tema arvates häkkerile kõige vajalikumad programeerimiske

IT professionaalid Eestis Eesti on tehnoloogilisest küljest väga arenenud riik ning see teeb meie IT-sektori valdavalt laiaks,  mille tõttu on töökonkurents koguaeg kasvav. Seega tööandjad eelistavad ikkagi oma ala profesionaale, kuid mida on sul vaja, et saada IT professionaaliks. Kuna Eestis hinnatakse haridust kõrgelt, siis põhi eelduseks selleks, et sind võetakse kui oma ala proffi on vastav kõrgharidus. Tänapäeval, saad sa õppida IT ka kodust ja koguda päris hea teadmiste ja oskuste hulga, aga kui tööandjal on 2 kandidaati, kus üks on õppinud kodus ja teine mainekas koolis ning käes diplom, siis ta eeldavasti valib ikkagi diplomiga inimese, sest tema tundub professionaalsem. Tegelikult on võimalik, et see diplomita kandidaat on paremate oskustega, aga ilma diplomita on seda keerukas tõestada. Teine tähtis aspekt professionaalil on tööalane kogemus. See on igal eriala ja igal tööl nii, et kui sa oled juba seda tööd 5 või rohkem aastat teinud, siis juba eeldatakse  et sa peaksid jub

 Copyleft tuleneb sõnast copyright ning on põhimõtteliselt vastand copyrightile tehes loomingu jagamise vabaks. Copyleft  nõuab, et kõik loomingud mis on tuletatud copyleft litsentsiga loomingust peab edasi kandma orginaal loomingu tingimusi. Copyleftiga litsentse on palju ja neid eristatakse copylefti "tugevuse" järgi järgnevalt. Kõige tugevama copyleftiga litsents on AGPL. AGPL litsentsiga tuleb avalikustada tarkvara lähtekood ning nagu varem mainitud peab sellest tuleneb looming kandma ka orginaali litsentsi. Selline litsents on näiteks prorgammil OnlyOffice, mis on põhimõtteliselt ristsugutis Microsoft Wordist, Excelist ja PowerPointist, kuid on on lihtsama ehitusega, mille tõttu pakub programm vähem võimalusi. Tugevuselt teine on GPL litsents, mis on tegelikult orginaal litsents millest eelnevalt räägitud AGPL litsents on välja töödatud. GPL litsentsiga jällegi kaasneb kõikidele tuletatud loomingutele orginaali litsents välja arvatud juhul kui seda tehakse üle võrgu. Vas

 Autoriõiguste reform        Rich Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright Reform", mis räägib kuidas autoriõigusseadust võiks muuta rohkem tänapäevasele ühiskonnal sobivamaks pakkudes välja 6 punkti kuidas seda saavutada. Esimesena toob autor välja ainsa punkti mida ta olemasolevast seadusest ei muudaks. Nimelt autori moraalse/isikliku õiguse saada ainu tunnustust oma teose eest, mis on mõistetav kuna miks peaks keegi  teine   saama   tunnustust millegi eest, mida ta ise loonud pole. Teise punktina toob autor välja, et inimeste vaheline teoste jagamine mittetulutoova eesmärgi nimel võiks olla lubatud ning seadustega reguleerimine peaks olema rohkem sihitud kommertseesmärgiga jagamise suunas. Mulle meeldib selle punkti idee ning ma arvan, et seda saaks päriselt ka läbiviia, sest nagu autor ka oma teoses välja tõi, et indivuaalsete inimeste vahelise jagamiste kontrollimiseks peab minema vastuollu inimese õigusega privaatsusele seega ma arvan, et autori p