06.Tants intellektuaalomandi ümber

 Autoriõiguste reform

     Rich Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright Reform", mis räägib kuidas autoriõigusseadust võiks muuta rohkem tänapäevasele ühiskonnal sobivamaks pakkudes välja 6 punkti kuidas seda saavutada. Esimesena toob autor välja ainsa punkti mida ta olemasolevast seadusest ei muudaks. Nimelt autori moraalse/isikliku õiguse saada ainu tunnustust oma teose eest, mis on mõistetav kuna miks peaks keegi teine saama tunnustust millegi eest, mida ta ise loonud pole. Teise punktina toob autor välja, et inimeste vaheline teoste jagamine mittetulutoova eesmärgi nimel võiks olla lubatud ning seadustega reguleerimine peaks olema rohkem sihitud kommertseesmärgiga jagamise suunas. Mulle meeldib selle punkti idee ning ma arvan, et seda saaks päriselt ka läbiviia, sest nagu autor ka oma teoses välja tõi, et indivuaalsete inimeste vahelise jagamiste kontrollimiseks peab minema vastuollu inimese õigusega privaatsusele seega ma arvan, et autori pakutud lahendus on reaalsem ja ka mõistlikum. Kolmandaks tuuakse välja autoriõiguse kaitse pikkus, mis on hetkel autori eluaeg pluss 70 aastat pärast tema surma ning mida autor sooviks muuta 20 aastat pärast teose publitseerimiseni. See on minu jaoks üks nendest ideedest, mis paberil on hea ja loogiline, aga see läheb vastuollu tänapäeva ühiskonna ühe mõjukaima "tööriistaga" milleks on raha. Selle tõttu pean arvama, et see muutus ei läheks täna päeval veel läbi. Neljandaks pakuvad autorid muuta autoriõiguse registreerimist ja pikendamist nii, et teose omanik oleks kergelt leitav. Nimelt eksisteerib teoseid ja töid, mis on autoriõigustega kaitstud aga mille autor ei ole leitav, seega kui soovitaks luba küsida teose töötlemiseks või levitamiseks, siis seda ei saa teha. Autor pakub välja et iga viie aastat tagant kui teose autor seda soovib võib ta pikendada oma autoriõigust. See tagaks, et autor on olemas ja kergesti kättesaadav. Ma nõustun selle ideega ning arvan, et see on üsna kergelt läbiviidav. Viiendas punktis räägitakse filmi- ja heliteoste korduvkasutamisest ning soovist teha kindlad erandid ja limiidid, mis lubaks paroodiaid ja remikse valmistada. Ma arvan, et see idee teeks artistidel elu palju lihtsamaks ning oleks isegi reaalsuse võimalik läbi viia aga arvan, et seda seadust oleks võimalik ära kasutada omakasu nimel. Viimases punktis tuuakse välja probleem digitaalõigus haldamises. Nimelt suurfirmad teevad oma autoriõigusseadusi ja kehtestavad neid läbi tehnoloogiliste lahenduste, milletõttu autor pakub välja keeldu kõigile DRM(Digital Rights Management) piirangutele. See on jällegi hea idee mis pakub inimestele rohkem vabadust, aga tänapäeva maailmas suurfirmadel väga suurmõjuvõim seega ei usu et selline idee eales reaalsuseks saaks.

Kasutatud allikad :

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf