ITSPEA

Kasutatavus veebis     Selles artiklis räägin kasutatavusest veebis tuues välja ühe negatiivse ja ühe positiivse näite ning analüüsin neid vastavalt Jakob Nielseni viie kasutatavuse komponendi järgi.     Esmalt toon välja positiivse näitena moodle keskkonna. Minu jaoks on Nielseni komponentides kõige tähtsam tõhusus, et kui kiiresti saab asjad tehtud ning minu jaoks on moodle ülesehitus mis on nagu puu mille harud hargnevad põhiteemast ehk kursustest allapoole väga tõhus. See süsteem on kergesti õpitav ning seetõttu jääb ka kergelt meelde mis teeb saidil käimis lihtsaks ja mugavaks. Kui saidil toimub mõni suurem töö paljude osalejatega võib muutuda natuke aeglasemaks(näteks tööde saatmine on aeglustatud suurema koormuse tõttu) ülekoormuse tõttu aga see viga on loomulik ning tavaliselt ei kesta üle minuti. Üleüldiselt on keskkond on väga efektiivne ja mõnus kasutatada , mis teeb selle kasutuskogemuse väga rahulolevaks.      Vaadates keskkondi ja saite oli kerge leida positiivseid näitei

 Arendus- ja Ärimudel  Selles postituses räägin ühest ärimudelist ja arendusmudelist ning toon näitena välja vastavaid mudeleid kasutanud firma või toote.     Spotify on üks tuntuimatest muusika voogedastus teenus, mida tänapäeval kasutataks ning minu arust see arendus kui ka ärimudel(koos hea ideega) millel nendel firma põhineb tagas neile sellise õnnestumise.     Spotify kasutab sammsammulist mudelit aka incremental. Antud mudeli puhul kasutatakse järkjärgulist ning korduvat arendust, et iga samm mis võetakse rahuldaks aina rohkem klientide vajadusi. Spotify esimene versioon tuli välja aastal 2006. ning sealt maalt alates nad on arendanud oma programmi step by step ning tulles vastu oma klientide nõudmisteel on nad saanud üheks populaarseimaks programmiks oma valdkonnas.     Spotify kasutab ärimudelit nimega Freemium, mis tähendab et tehniliselt on toode tasuta aga pakutakse ka tasulist versiooni mis pakub rohkem võimalusi kasutajale. Spotify puhul on tasuta versioon ja siis preemium

 Kuidas saada häkkeriks (HACKER-HOWTO)     "Hacker-HOWTO" on Eric Steven Raymondi poolt kirjutatud teos, mis räägib kõigest mida üks inimene kes tahab häkkeriks saada võiks teada tahta.  Algselt ei arvanud, et see teema mind väga huvitaks, sest IT-valdkonna tekstid on tavaliselt üsna sarnased ja igavad, aga autor tõestas mulle vastupidist tehes hästi loetava ja sisuka teksti.     Kõige oluliseim eeldus häkkeriks saamisel on vastav suhtumine, mida kirjeldab näiteks soov lahendada uusi ja keerulisi probleeme, ning peab olema motiveeritud, sest tihti nende probleemide lahendamine ei ole lihtne. Häkker seisab ka oma loomuselt igasuguse vabaduse ära võtmise vastu. Veel mida häkker peab soovima on kõige nüri ja tuima töö automatiseerimine.  Veel räägib auto häkkerile vajalikest põhioskustest, millest kõige tähtsam on oskus programeerida, sest ilma selle oskuseta ei saa kuidagi end häkkeriks kutsuda. Veel toob ta teoses välja tema arvates häkkerile kõige vajalikumad programeerimiske

IT professionaalid Eestis Eesti on tehnoloogilisest küljest väga arenenud riik ning see teeb meie IT-sektori valdavalt laiaks,  mille tõttu on töökonkurents koguaeg kasvav. Seega tööandjad eelistavad ikkagi oma ala profesionaale, kuid mida on sul vaja, et saada IT professionaaliks. Kuna Eestis hinnatakse haridust kõrgelt, siis põhi eelduseks selleks, et sind võetakse kui oma ala proffi on vastav kõrgharidus. Tänapäeval, saad sa õppida IT ka kodust ja koguda päris hea teadmiste ja oskuste hulga, aga kui tööandjal on 2 kandidaati, kus üks on õppinud kodus ja teine mainekas koolis ning käes diplom, siis ta eeldavasti valib ikkagi diplomiga inimese, sest tema tundub professionaalsem. Tegelikult on võimalik, et see diplomita kandidaat on paremate oskustega, aga ilma diplomita on seda keerukas tõestada. Teine tähtis aspekt professionaalil on tööalane kogemus. See on igal eriala ja igal tööl nii, et kui sa oled juba seda tööd 5 või rohkem aastat teinud, siis juba eeldatakse  et sa peaksid jub