ITSPEA

 Copyleft tuleneb sõnast copyright ning on põhimõtteliselt vastand copyrightile tehes loomingu jagamise vabaks. Copyleft  nõuab, et kõik loomingud mis on tuletatud copyleft litsentsiga loomingust peab edasi kandma orginaal loomingu tingimusi. Copyleftiga litsentse on palju ja neid eristatakse copylefti "tugevuse" järgi järgnevalt. Kõige tugevama copyleftiga litsents on AGPL. AGPL litsentsiga tuleb avalikustada tarkvara lähtekood ning nagu varem mainitud peab sellest tuleneb looming kandma ka orginaali litsentsi. Selline litsents on näiteks prorgammil OnlyOffice, mis on põhimõtteliselt ristsugutis Microsoft Wordist, Excelist ja PowerPointist, kuid on on lihtsama ehitusega, mille tõttu pakub programm vähem võimalusi. Tugevuselt teine on GPL litsents, mis on tegelikult orginaal litsents millest eelnevalt räägitud AGPL litsents on välja töödatud. GPL litsentsiga jällegi kaasneb kõikidele tuletatud loomingutele orginaali litsents välja arvatud juhul kui seda tehakse üle võrgu. Vas

 Autoriõiguste reform        Rich Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright Reform", mis räägib kuidas autoriõigusseadust võiks muuta rohkem tänapäevasele ühiskonnal sobivamaks pakkudes välja 6 punkti kuidas seda saavutada. Esimesena toob autor välja ainsa punkti mida ta olemasolevast seadusest ei muudaks. Nimelt autori moraalse/isikliku õiguse saada ainu tunnustust oma teose eest, mis on mõistetav kuna miks peaks keegi  teine   saama   tunnustust millegi eest, mida ta ise loonud pole. Teise punktina toob autor välja, et inimeste vaheline teoste jagamine mittetulutoova eesmärgi nimel võiks olla lubatud ning seadustega reguleerimine peaks olema rohkem sihitud kommertseesmärgiga jagamise suunas. Mulle meeldib selle punkti idee ning ma arvan, et seda saaks päriselt ka läbiviia, sest nagu autor ka oma teoses välja tõi, et indivuaalsete inimeste vahelise jagamiste kontrollimiseks peab minema vastuollu inimese õigusega privaatsusele seega ma arvan, et autori p